Hollandi dirigent leiab, et eestlastel on muu Euroopaga võrreldes elavam laulukultuur.


Järgmise aasta septembrist saab Eesti filharmoonia kammerkoori kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks hollandlane Daniel Reuss. Reuss on olnud aastaid Hollandi kuulsa kammerkoori Cappella Amsterdam juht ning viimased kolm hooaega Berliini RIAS-kammerkoori peadirigent. Ta on juhatanud Euroopas paljusid koore ja orkestreid ning  veebruaris debüteeris edukalt Inglise rahvusooperis, kus tõi lavale Händeli ooperi “Agrippina”. Reuss on salvestanud kuulsale plaadifirmale Harmonia Mundi mitmeid plaate.


Filharmoonia kammerkoori teab dirigent juba ammu. “Tõnu Kaljuste oli kümne aasta eest Hollandis peadirigent. Nii kuulsingi esmakordselt filharmoonia kammerkoorist. See on väga kuulus koor, nad laulavad väga hästi,” ütles Reuss, kel on kooriga palju plaane. “Tõenäoliselt esitame Händeli, Gubaidulina, Anton Weberni, Cyrillus Kreeki ning saksa ja eesti romantiliste heliloojate muusikat,”ütleb ta.



Eesti heliloojatega kursis


Kui uurida, milline on kammerkoori tase võrreldes teiste kooridega, leiab Reuss, et tase on üsna erinev. “Kui võrrelda näiteks Riia kammerkooriga, siis seal on mõned väga head solistihääled, mis koos kooriga on head, kuid ei saavuta omavahel alati sobivat kooskõla. Eesti koori puhul on väga tugev külg nende spetsiifiline, lausa eriline kõla, mis on väga homogeenne. Nad on väga hea ansambel.”


Ka eesti heliloojatega on Reuss kursis. “Aastaid tagasi külastas Hollandit ansambel Hortus Musicus ning ma võõrustasin nende kahte liiget oma majas kaks nädalat, see oli 15 aastat tagasi. Mäletan, et vahetasime ka muusikat. Mina andsin neile Taani muusikat, nemad mulle Eesti muusikat. Olen aastate eest Hollandis esitanud näiteks Cyrillus Kreeki. Mul oli veel käsikirjaline koopia, mida pidin koori jaoks paljundama,” räägib ta.


Reuss tunnistab, et laulutraditsioon on Eestis tugev. “Mulle jutustati juba viisteist aastat tagasi, et siin on suured festivalid, kus kõik laulavad, ning need olevat mänginud tähtsat rolli venelaste siit välja saamises.”


Enda sõnul kardabki ta pisut, et Eestis on väga kriitiline ja repertuaaritundlik publik: “Arvan, et Euroopaga võrreldes on eestlastel väga elav laulukultuur. Mõnedes Euroopa maades, näiteks Hollandis, pole laulmine nii sage ja tugev nähtus. On mõned laulmisega seotud teleprogrammid, näiteks “Laulud tähtedega”, aga seda, mida nimetaksin tõeliseks muusikaks, seal nii palju pole.”


Kui uurida, milline repertuaar on Reussile endale südamelähedane, vastab ta, et pole millelegi spetsialiseerunud. “Armastan Verdit, Bachi, Händelit, Stravinskit ja Messiaeni. Armastan kogu head muusikat. Olen teinud üksjagu 20. sajandi muusikat. Samuti olen esitanud barokki, kuid mitte kuigi palju renessanssmuusikat. Nimelt pole ma päris kindel, et see muusika sobib kontsertidele, kuna valdavalt on tegu religioosse muusikaga,” selgitab Reuss. Ta täiendab, et armastab väga renessanssmuusikat, aga Eesti või mõne teise professionaalse kooriga pole ta kindel, et see on esitamiseks parim asi. “Renessanssmuusikat teeksin ma pigem teiste koosseisudega,” lõpetab ta jutu.