Möödunud nädalal alustas kontserdihooaega Eesti filharmoonia kammerkoor. Koos Rootsi puhkpillisümfoonikutega esitati Paul Hillieri dirigeerimisel Haapsalus, Kuressaares ja Tallinnas koorile ja puhkpillidele kirjutatud Bruckneri Missat nr 2 ning Guillaume Dufay ja Arvo Pärdi instrumentaalteoseid.
Anton Bruckner elas aastail 1824–1896
1868. aastast alates elas helilooja Viinis ning pidas õppejõu ametit nii Viini konservatooriumis kui ka ülikoolis. Bruckner oli erakliku eluviisiga ja pühendunud katoliiklane ning kuigi tema teod ajasid kaasaegseid sageli segadusse, ei tekitanud tema muusika uuenduslikkus kelleski kahtlusi.
Kord pärast oma Neljanda sümfoonia proovi astus Bruckner rõõmust ja entusiasmist särava näoga dirigent Hans Richteri juurde ja pani talle pihku mündi. “Võta see,” ütles kuulus helilooja, “ja joo kann õlut minu terviseks.” Richter võttis Maria Theresa taalri vastu ja kandis seda elu lõpuni uuriketi küljes.
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik on Bruckneri missa ja motettide kuulamiseks äärmiselt sobiv paik. Tänavu 1. juulil 25-aastaseks saanud Eesti filharmoonia kammerkoor esitas ladinakeelseid palvusi südamessetungivalt, meloodiatest kumamas vaikne lootus paremale maailmale. Miniatuursed motetid täiendasid missat omalt poolt pisikeste vahepaladega.
Iga noot sai tähenduse.
Ka Rootsi puhkpillisümfoonikutel on sel aastal ümmargune sünnipäev, neil aga juba sajas. Nemad mängisid oma partiisid suurepärase tunnetusega, iga noot sai tähenduslikuks, iga hingetõmme üürikese elu.
Arvo Pärdi “Fratres” kõlas nende esituses vaikse veenva jõulisusega, puhkpillide kooskõla tekitas kirikuvõlvide all orelit meenutavaid akorde.
Muusikud kummardasid. Kummardasid teist ja kolmandat korda. Aplaus saatis lauljad ja pillipuhujad kirikust välja ja tasane meel läks kuulajatega koju kaasa.